Tehisaru kasutamise oskus, mis tuleb kasuks iga mudeli puhul: mida peaks Eestis õppima tehnilise ettevalmistuseta töötaja

Mis on kahe aastaga muutunud ja mis puutub see neisse, kes koodi ei kirjuta?

Urve Mets ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juht Doris Põld arutasid Vikerraadio eetris, kuidas tehisaru on IT-valdkonna tööd kiiresti muutnud ja milliseid oskusi tööandjad nüüd ootavad.

Jutt käis IT-st, kuid Urve Metsa peamine mõte ulatub ühest valdkonnast kaugemale: tehisaru on massiliselt ärisse jõudnud, järelikult ka juhtide, raamatupidajate ja kliendihaldurite töösse. Seepärast puudutab oskuste küsimus ka neid, kes koodi ei kirjuta.

Tavaliselt algab kõik tehisaruassistendist. See on programm, millele saab anda ülesande tavaliste sõnadega nagu kolleegile ja saada vastu kirja mustandi, kokkuvõtte või tabeli. Assistendi avada ja talle küsimuse esitada saab igaüks, nii et see üksi ei ütle oskuse kohta kuigi palju. Mis siis peitub sõnade „oskab tehisaruga töötada“ taga?

Milline oskus peitub sõnade „oskab tehisaruga töötada“ taga?

Vihje annab värske töö, mis on avaldatud teadusartiklite avatud arhiivis arXiv. Selle autorid märkasid, et paljud ülesanded, mis antakse tervikuna keelemudelile („mootorile“, millel tehisaruassistent töötab), on sisuliselt ettearvatavad. Neis on vaid väike tuum, kus on tõesti vaja genereerida: uus tekst, variant, järeldus. Ülejäänu tehakse iga kord ühtmoodi. Seepärast soovitavad autorid viia ettearvatava osa tavalisse koodi ja jätta mudelile ainult ülejäänud hägune osa.

Autorite andmetel annab selline jaotus mõõdetava efekti ja süsteem sõltub vähem sellest, kui võimekas on mudel. Töö käsitleb programme, millesse mudel on sisse ehitatud, kuid tavalise töötaja jaoks on mõte sama. Tema „tavaline kood“ on kirjamall, valem tabelis, valmis vorm või näiteks reegel „üle kuu vanused arved eraldi kausta“. See sarnaneb avaldusevormiga: kuupäeva ja rekvisiitide lahtrid täidetakse alati ühtmoodi, mõelda tuleb ainult rea „küsimuse sisu“ üle. Assistendile jääb hägune osa: vastuse toon rahulolematule kliendile, segase kirjavahetuse kokkuvõte, paar pealkirjavarianti.

Siit tulebki peamine oskus: otsustada, mida ülesandes anda tehisaruassistendile ja mida jätta reegli või malli hooleks. Kasu töötajale on selge: mall töötab ühtmoodi, ükskõik millise mudeli ettevõte valib ja kui tihti seda uuendatakse.

Mis sinu ülesandes kordub ja kus on vaja assistenti?

Vali üks ülesanne, mis nõuab sinult iga nädal palju aega, ja käi see läbi nelja küsimusega:

• Mis kordub iga kord ühtmoodi? Tervitus, rekvisiidid, aruande ülesehitus, arvutus sama valemiga. Siia sobib mall või reegel: selle kirjutad üks kord ja edaspidi ei kulu sellele aega ega assistendi abi.
• Kus on iga kord vaja uut teksti või järeldust? Vastus konkreetsele kliendile, kokkuvõte hajusatest märkmetest, sõnastuse variandid. See on hägune osa ehk töö tehisaruassistendile.
• Mida peab assistent teadma ja nägema, et hägusa osaga toime tulla? See on kontekst ja materjalid, neist tuleb juttu järgmises osas.
• Millise tunnuse järgi tulemuse vastu võtad? Kui tunnust pole ette nimetatud, tuleb see välja mõelda alles siis, kui vastus on juba valmis.

Kuidas anda assistendile ülesanne kolmes osas?

Ülesande püstitus on kirjeldus sellest, mida assistent peab tegema, millele toetuma ja kuidas aru saada, et töö on valmis. Võtame näiteks kliendikirja tähtaja edasilükkamise kohta. Pöördumine, tellimuse number ja uus kuupäev tulevad mallist ja tabelist. Assistendile jääb üks osa: selgitada põhjust toonis, mis sobib just sellele kliendile. Püstitus koosneb siin kolmest osast:

• Kontekst on kõik, mida assistent peab ülesande kohta enne alustamist teadma: kes tulemust loeb, milleks seda vaja on, millised on tooni ja mahu piirangud. Meie näites: „Klient on väike firma, kellega teeme ammu koostööd; viivitusest kuuleb ta esimest korda.“
• Materjalid on see, millest töö teha: kirjavahetus, tabel, varasem õnnestunud kiri näidiseks, väljavõte ettevõtte reeglitest. Meie näites: kliendi viimane kiri ja sisemine märge viivituse põhjuse kohta.
• Valmis töö kriteerium on ette nimetatud tunnus, mille järgi on näha, et tulemuse võib kasutusse võtta: maht, kohustuslikud punktid, toon, vorm. Meie näites: üks lõik malli lisamiseks, rahulik toon, põhjus on öeldud ühe lausega, hüvitist ei lubata.

Kus selline jaotus kinni jookseb ja mida siis teha?

Jaotus malli ja assistendi vahel ei sobi igale ülesandele. Siin on kolm juhtumit, kus see segab, ja lahendus igaühele:

• Ülesanne on iga kord uus. Kordusi pole ja malli pole millestki koostada. Mida teha: anna assistendile kogu ülesanne kolmes osas ja salvesta õnnestunud püstitused. Mõne sarnase juhtumi järel muutub korduv osa nähtavaks ja selle saab malli viia.
• Mall on vananenud. Reeglid on muutunud, kuid mall lisab endiselt vana sõnastuse ja viga kordub igas kirjas. Mida teha: igal mallil peab olema üks vastutaja, kes võrdleb seda reeglitega iga kord, kui need muutuvad.
• Materjalides on isikuandmed. Klientidega peetud kirjavahetus ja tabelid sisaldavad sageli nimesid, kontaktandmeid ja lepingunumbreid. Mida teha: anna neid assistendile ainult ettevõttes kehtivate reeglite järgi; kus reegleid veel pole, eemalda materjalidest üleliigne enne ülesande andmist.

Kus saavad täiskasvanud seda oskust Tallinnas vene keeles õppida?

See oskus on koolitusasutuse Intellektor õppekava „Tehisaru (AI) rakendamine organisatsiooni tööprotsessides“ keskmes. Osaleja õpib kirjeldama oma tööprotsessi ja otsustama, milliseid toiminguid tehisarule üle anda, sõnastama tehisaruassistendile ülesandeid koos konteksti, materjalide ja tulemuse kriteeriumidega, looma püsivat töökonteksti ja kirjalikke juhiseid korduvate ülesannete jaoks ning hindama vastust vastuvõtukriteeriumide järgi.

Koolitus on mõeldud spetsialistidele ja juhtidele, kellel pole tehnilist ettevalmistust: kogemust tehisaruga ega programmeerimisoskust ei eeldata. Õppekava maht on 80 akadeemilist tundi ja vähemalt 70% kontakttundidest on praktiline töö osaleja enda tööülesannetega. Rühmas on 6–14 inimest, õppetöö toimub vene keeles õpperuumis Tallinnas või veebis.

Õppekava autor ja koolitaja on Intellektori asutaja Andrii Ruban. Tehisaruassistente kasutab ta igapäevatöös alates 2024. aastast ning juurutab AI-tööriistu kolme organisatsiooni tööprotsessidesse. Lähemalt saad lugeda koolitajate lehelt.

Kokkuvõttes peitub hüppe taga, millest räägib OSKA, tavalise töötaja jaoks arusaadav oskus: jagada ülesanne ettearvatavaks ja häguseks osaks ning anda assistendile ainult hägune osa koos konteksti, materjalide ja valmis töö kriteeriumiga. Järgmine samm: võta üks selle nädala korduv ülesanne ja kirjuta üles, mis selles iga kord ühtmoodi on. See nimekiri ongi sinu esimene mall, ülejäänuga võid minna assistendi juurde.